Edmar Tuul

Naiskoori peadirigent alates hooajast 2019/2020

Edmar Tuul (1990) pälvis 2014. aastal Gustav Ernesaksa õppestipendiumi, mis on üks kõrgemaid tunnustusi, mida noor koorijuht võib Eestis saada. 2019 suvel oli Edmar XX tantsupeo „Minu arm“ peadirigent. 2017 suvel oli Edmar XII noorte laulupeol „Mina jään“ noormeeskooride liigidirigent.

Hiljutises intervjuus klassikaraadios arvustas maestro Kristjan Järvi Edmari tööd: „Tema on üks kõige väljapaistvamaid Eesti dirigente. Fantastiline kuju. Ma peaks ütlema tõesti üks kõige paremaid noori Eesti dirigente.“

2019/20 hooajal on Edmar järgmiste kollektiivide peadirigent: orkester Ventum, Pärnu Muusikakooli keelpilliorkester, Tallinna Raekoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor. 2018. aasta alguses asutas Edmar uue kollektiivi – orkester Ventum. Kollektiiviga on esinetud aasta jooksul mitmetel üritustel: Saku Suurhallis, Estonia kontserdisaalis ja Nõmme Kultuurikeskuses. 2018.aasta mais debüteeris Edmar maestro Paul Mägi kutsel Vanemuise Sümfooniaorkestri ees.“

2017.aasta aprillis debüteeris Edmar Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eest olles Kristiina Poska abidirigendiks, kes valmistas ette Eesti Muusikapäevade avakontserti. Mai kuus andis Edmar esimese täispika kontserti Eesti Rahvusmeeskooriga „Kuidas elaksid…“. Antud kontserdiga lõpetas Edmar oma õpingud dirigeerimise erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Tõnu Kaljuste.) Eksami komisjoni tagasisides lausuti: „Kahtlemata on Edmar pannud märgi maha – näitab, et on tulevikus väga arvestatav noor dirigent; Iseloomulik omadus Edmaris – temast hoovab energiat, loomistahet.“

2015.aasta mais oli Edmar abidirigendiks Eesti viimase aja suurimas muusikalises lavastuses Pärt/Wilson „Aadama passioon“ (peadirigent maestro Tõnu Kaljuste).

Aastatel 2014 kuni 2018 oli Edmar Tuul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sinfonietta orkestri manager (kunstiline juht Tõnu Kaljuste). 2015 aastal juhatas Edmar Sinfoniettat Eesti Muusika Päevadel, kus esitati 7 esiettekannet EMTA tudengite sulest. Tegemist oli Edmari debüüdiga suurel muusikafestivalil.

2007.aastal asutas Edmar Tuul koos sõbra ning tunnustatud helilooja Rasmus Puuriga noorteorkestri Reaalmažoor, mis lõpetas oma tegevuse 25.mail 2017. Tallinna Haridusamet on nimetanud Edmar Tuult 2009. aasta Tallinna nooreks kultuuritegijaks ja Reaalmažoor on pälvinud Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tunnustusauhinna „Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod“. Orkestriga on välja antud 6 CD plaati: „Üle Müüri“ (Reaalmažoor debüütalbum), „Pipi“ (koostöös Nele-Liis Vaiksooga), „Lumevalgus“ (Reaalmažoor), „Koju“ (Reaalmažoor), „Olla vaid kloun“ (koostöös Jassi Zahharoviga) ja „Hetked“ (Rasmus Puuri autoriplaat).

Dirigendina on Edmar Tuul koostööd teinud maestrote Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Kristiina Poska, Mihhail Gertsi, Paul Mägi, Erki Pehki, Hirvo Surva, Lydia Rahulaga; samuti mitmete teatritega, nagu näiteks Rahvusooper Estonia, Teater NO99 (ooper „Katuselt“), In Teater ning Eesti Nuku- ja Noorsooteater (muusikal „Shrek“). 2013. aastal filmiti koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga kontsertprogrammi „Teel Koju“, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi iseseisvumispäevale.

Lisaks oma kollektiividele on Edmar juhatanud Gstaad Festivali Sümfooniaorkestrit, Tallinna Kammerorkestrit, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit, Vanemuise Sümfooniaorkestrit, Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Filharmoonia kammerkoori, Pärnu Linnaorkestrit, Üle-Eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit, Eesti Muusikaõpetajate sümfooniaorkestrit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoori ja Sinfoniettat ning mitmeid teisi koore.

Dirigeerimist on Edmar õppinud Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Gennadi Roždestvenski,  Hirvo Surva, Colin Mettersi, Achim Holubi, Lukas Groeni ja Leonid Grini juhendamisel.

Edmar Tuul lõpetas 2009. aastal Tallinna Reaalkooli. 2007. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli trompeti erialal (õp. Peep Zink) ning jätkas õpinguid 2009.a. Georg Otsa nimelises Muusikakoolis fagoti (õp. Tarmo Velmet) ja orkestri dirigeerimise erialal  (õp. Hando Põldmäe). Edmar on aktiivselt osalenud Rahvusooper Estonia Poistekoori (aastast 1999) ning Revalia Kammermeeskoori (aastast 2008) töös (dirigent Hirvo Surva). Aastal 2017 omandas Edmar Tuul bakalaurusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal prof. Tõnu Kaljuste käe all.

Karin Tuul

Naiskoori abidirigent alates hooajast 2019/2020

Karin Kuulpak (sünd 1994) on noor dirigent ja helilooja. Ta on hetkel omandamas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kooridirigeerimise erialal (prof. Hirvo Surva). 2017/18 hooajal õppis Kuulpak Amsterdami Konservatooriumis. 2019/20 hooajal töötab ta koormeistrina TTÜ naiskoori ja Tallinna Raekoori juures koos dirigendiga Edmar Tuul. Lisaks on Kuulpak kammerkoori Encore ja segakoori Kaja kunstiline juht ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi segakoori dirigent. Eelnevatel hooaegadel on Kuulpak töötanud mitmete noortekollektiividega, näiteks: 32. Keskkooli noortekoor, Harkujärve Põhikooli mudilas- ja lastekoor ja Tallinna Muusikakeskkooli poiste- ja mudilaskoor.

Karin Kuulpak õpib lisaks veel heliloomingut prof. Tõnu Kõrvitsa kompositsiooniklassis. Tema teoseid on esitanud teiste hulgas ka Eesti Rahvusmeeskoor, ETV tütarlastekoor, Rahvusooper Estonia poistekoor ja meeskoor, Tartu Ülikooli kammekoor, E-stuudio noortekoor, vokaalansambel Chanticleer (USA), naiskoor Musae (USA), noorteorkester Reaalmažoor jpt.

Alar Haak

Naiskoori hääleseadja alates hooajast 2016/2017

Alar Haak lõpetas 1995. aaastal Eesti Muusikaakadeemia (ooperilaulu erialal). Ta on end täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juhendamisel Eestis ja Leedus ning mitmetel meistrikursustel Eestis, Leedus, Venemaal ja Soomes;  sh vokaalpedagoogi erialal. Alar oli aastatel 1989-2008 Rahvusooper Estonia solist. Solistina on ta esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal, Austraalias, Norras jm. Esinenud ka erinevatel lavadel  USAs, Kanadas, Singapuris, Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Rootsis, Gruusias, Armeenias, Tšehhis. Tema tööde hulka kuulub üle 70 ooperi-, opereti- ja muusikalirolli. Lisaks tegutseb ta lavastajana, olles lavastanud hulganisti Eesti Kontserdi ja Estonia lastelavastusi ja -kontsertetendusi.  Ta on olnud saatejuht mitmetes raadiojaamades;  nootide,  plaatide  ja DVD-de toimetaja ning produtsent. Tegev ka õhtujuhi, konferansjee, ürituste – etenduste korraldaja ja läbiviijana, lavastajana, produtsendina.  Eesti Näitlejate Liidu liige. Lisaks TTÜ naiskoorile timmib Alar ka mitmete teiste kooride ja solistide hääli.

Kalev Keeroja

Naiskoori hääleseadja alates 2015

Kalev Keeroja on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1978. aastal koorijuhina (Kuno Arengu õpilane). Aastatel 2003-2005 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes interpretatsiooni pedagoogikat.
Ta on laulnud RAM-is 1977-1981 ja Eesti Filharmoonia Kammerkooris 1981-2010, laulab mitme koori projektides (Collegium Musicale, Estonia Ooperikoor jt).
Kalev Keeroja on hääleseadega tegelenud viimased paarkümmend aastat. Õpetajateks on olnud Uku Joller, Carl Högset ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori külastanud hääleõpetajad.
On tegutsenud Ida-Tallinna Keskhaigla larüngoskoopia kabinetis hääleuuringute meeskonnas ning lektorina häälepäevadel. Praegu tegutseb hääleseadjana mitme Eesti koori juures (TTÜ Meeskoor, segakoor Noorus, VHK õpetajate ja lastevanemate segakoor, segakoor Raudam).

Endised dirigendid ja hääleseadjad

Irene Kabonen

Naiskoori hääleseadja aastatel 2018-2020

Irene Kabonen on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal, samuti lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) muusikapedagoogika ja koorijuhtimise erialal ning seejärel laulu erialal. Magistrantuuri lõpetas Irene Kabonen cum laude. Ta on läbinud Sibeliuse-Akadeemia (Soome) doktorantuuri vokaalpedagoogika erialal. Tegutsenud soolo- ja koorilauljana (sopran) Eesti Raadio ja Televisiooni Segakooris, „Hortus Musicuse“ Akadeemilises Kooris, Eesti Kontsertkooris, Euroopa Kooriakadeemia (EuropaChorAkademie – Saksamaa) koosseisus, samuti tegutseb ta kontsertmeistrina.
Solistina on Irene laulnud Stockholmi, Helsingi, Sankt-Peterburi, Washingtoni ja eesti kirikutes. Kooriartistina on ta esitanud vokaalsümfoonilisi suurvorme Luxemburgis, Viinis, Berliinis, Münchenis, Brüsselis, Lissabonis, Tel Avivis, Norras.
Irene Kabonen nõustab vokaaltehniliselt soome ja eesti ooperisoliste, samuti Savonlinna ja RO Estonia ooperikoori lauljaid.

Aivar Leštšinski  (14.07.1958 – 29.04.2019)

Naiskoori peadirigent aastatel 2012-2019

Aivar Leštšinski lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1981. aastal, professor Arvo Ratassepa koorijuhtimise klassis. Aastatel 1991–1995 õpetas koorijuhtimist Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 1992–1994 juhatas segakoori „Noorus” ning 1994–2002 oli Tallinna Kammerkoori peadirigent. A. Leštšinski oli 1999. aasta Üldlaulupeo üks dirigente. 1999–2000 Põhja- ja Baltimaade laulupeo dirigent (Skien, Norra). Aastast 2003 taas Tallinna Kammerkoori peadirigent ning samast aastast kuni 2008. aasta kevadeni Tallinna Ülikooli kammerkoori dirigent. Sügisest 2006 kuni 2008. aasta kevadeni neidudekoori „Leelo” dirigent. 2004. aastal tunnistati Aivar Leštšinski Eesti Kooriühingu ning Koorijuhtide Liidu poolt mentori staatuse vääriliseks ning talle omistati V kutsekategooria. Korduvalt on A. Leštšinski kuulunud Eesti Kammerkooride Liidu juhatusse ning täitnud sama alaliidu muusikalise juhi kohustusi. Alates 2010. aastast täidab Aivar Leštšinski Eesti Kooriühingu muusikatoimkonna esimehe ülesandeid. Aivar Leštšinski juhatatud koorid on korduvalt osalenud rahvusvahelistel koorikonkurssidel ja festivalidel ning pea alati pälvinud võistulaulmistel auhinnalise tunnustuse.

Jana Perens

Naiskoori dirigent aastatel 2012-2019

Jana Perens on sündinud ja kasvanud Viljandis, lõpetanud Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi ja Viljandi Muusikakooli. 1993.a.-l lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise eriala prof. Ants Sootsi õpilasena ja 2008. aastal kaitses Tallinna Ülikoolis pedagoogikamagistri kraadi. Töötanud õppejõuna Viljandi Kultuurikolledžis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, muusikaõpetajana Tallinna „Tihase“ lasteaias ning on juhatanud segakoore Koit, Tungal ja Noorus, Tallinna Poistekoori ettevalmistuskoori „Primo“, Viljandi Kultuurikolledži Kammerkoori ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia segakoori. 1997. aastast töötab solfedžo ja poistekoori õpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumis ning on Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskooride ja VHK Õpetajate ja Lapsevanemate Segakoori dirigent.

Anu-Mari Uuspõld

Naiskoori hääleseadja aastatel  2016-2018

Anu-Mari Uuspõld lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2017. aastal Teele Jõksi käe all. Ta on õppinud Hispaanias Conservatorio Superior de Musica de Vigo
konservatooriumis ning Šveitsi koolis Hochschule Luzern Musik. Ta on täiendanud end mitmete tunnustatud lauljate ning pedagoogide meistriklassides, sealhulgas prof. Elisabeth Wilke, prof. Maria Acda, prof. Ingrid Kremlingi, prof. Thomas Buschi, Marit Strindlundi, Urve Tautsi, Margreet Honigi ning Asta Kriksciunaite käe all. Ta on üles astunud erinevatel muusikafestivalidel: “Mägede hing” Poolas, Usedomi Muusikafestivalil Saksamaal, festivalil “1915/2015 eine musikalisch-panoptische Weltreise” Szenenwechsel Šveitsis ning osalenud erinevates ooperiprojektides.

Raul Talmar 

Peadirigent aastatel 2001-2012

1. jaanuarist 2001- 2012 oli TTÜ Akadeemilise Naiskoori peadirigendiks Raul Talmar (sünd. 06.01.1959). Raul on väga mitmekülgne – ta on töötanud Kooriühingus, olnud televisioonis lastesaates “Miljon miksi” saatejuht, kahe viimase laulupeo kava juht, koorifestivali “Tallinn” kunstiline juht. Praegu töötab Raul muusikalise tegevuse kõrvalt kirjastuse “Talmar ja Põhi” tegevdirektorina.
Enne TTÜ Akadeemilise Naiskoori ette asumist on Raul teiste hulgas olnud selliste kooride ees nagu TTÜ Akadeemiline Meeskoor, Helsingi Kaubandusülikooli Meeskoor ja Klementi Õmblusvabriku Naiskoor. Aastaid on Raul olnud segakoori Noorus peadirigendiks ja on seda ka praegu. Naiskoori ette asumise põhjuseks nimetas ta omal ajal seda, et “see on uus ja huvitav väljakutse”.
Raulil on kolm vinget poissi, tore abikaasa ning koerad Kribu ja Pätu.

Hääleseadjad: Leelo Talvik ja Kaja Post

Õnne-Ann Roosvee

Naiskoori dirigent aastatel 1997- 2012.

Õnne-Ann oli TTÜ Naiskooriga seotud pikka aega ning abidirigendi ameti kõrval oli ta ka koori professionaalseks klaverisaatjaks. Õnne-Ann Roosvee lõpetas 1985. aastal Tallinna Muusikakeskooli koorijuhtimise eriala, 1990. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika osakonna ning 2005. aastal Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala magistrantuuri.  Alates 1991. aastast on Õnne-Ann EMTA dirigeerimisosakonna kontsertmeister. 1988-1991 oli Õnne toonase Tallinna Pedagoogikaülikooli Segakoori abidirigent. Lisaks sellele juhatab Õnne Eesti Koorijuhtide Naiskoori ning on  ETV mudilas- ja kontsertkoori koormeister. 2004-2009 tegi kaastööd Eesti Raadio Klassikaraadio toimetusele. 2005-2010 oli „Europa Chorakademie“ projektijuht ja koormeister Eestis. Õnne on laulnud mitmetes rahvusvahelistes projektkoorides: World Youth Choir, Stuttgarti Bach-Akademie, Weikersheimi Ooperikoor, Vox Europae, Tel-Avivi Ooperikoor ja Euroopa Chorakademie. Eestis on Õnne-Ann laulnud Tallinna Muusikakeskkooli kammerkooris, Muusikaakadeemia koorides, kammerkooris „Arsis“, Tallinna Kammerkooris, „Hortus Musicuse“ Akadeemilises Kooris, Eesti Kontserdi Oratooriumikooris, Haapsalu vanamuusika festivali kooris ning on lauljana ja koormeistrina osalenud paljude suurvormide ettekannetes. Lisaks põhitööle laulab Õnne laulab ka Eesti Kontsertkooris ja  kammerkoori „Voces Musicales“ projektides ning esineb pidevalt mitmete kooride, ansamblite ja solistide klaveri- ja orelisaatjana.

Tiina Sooba 

Peadirigent aastatel 1997-2001

1991. aastal kutsus tollane peadirigent Tiina Sooba koori juurde nooreks abidirigendiks. Ametlikuks abidirigendiks oli tol hetkel Lele Randalu, aga õppimise ja arenemise mõttes oli see noorele dirigendile suurepärane võimalus.

Ene Kangron

Peadirigent aastatel 1983-1996

Ene Kangron oli TTÜ Akadeemilise Naiskoori dirigent aastatel 1974-1983 ja peadirigent 1983-1996. Koori auliige aastast 2007. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse juhataja, dotsent, Tallinna Meestelauluseltsi Türnpu Meeskoori dirigent, Euroopa Koolimuusika Assotsatsiooni juhatuse liige, Eesti Muusikaõpetajate Liidu välissuhete koordinaator.

Silvia Mellik 

Peadirigent aastatel 1974-1983

Silvia Mellik töötas toonase TPI Akadeemilise Naiskoori juures dirigendina 1972. aasta sügisest ja peadirigendina 1974. aasta sügisest. Silvia Mellik on suurepärane koorijuht-pedagoog, kes suhtus oma tööülesannetesse suure nõudlikkuse ja tähelepanuga ning kes omas kollektiivis suurt autoriteeti ja poolehoidu.

Silvia Melliku juhtimise ajal kirjutati koorist nii: “Silvia Mellikul kui dirigendil on suuri teeneid TPI naiskoori kõrge kunstilise taseme saavutamisel. Koor on I üleliidulise taidlusfestivali laureaat. Silvia Melliku juhtimisel on koor saavutanud kõrgema kategooria.”

1977. aasta jaanuaris omistati TPI Akadeemilisele Naiskoorile Eesti NSV teenelise kollektiivi aunimetus ja 1978. aasta augustis koori peadirigendile Silvia Mellikule Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus.

Alma Tamm  (01.05.1910 – 19.06.1979)

Peadirigent aastatel 1951-1974

Koori asutaja ning esimene dirigent 1951-1974. Tammekese esimeseks heliloominguliseks teoseks oli naiskoori moto.

Koori suurim tunnustus ja armastus oma dirigendi vastu väljendus temale pandud hellitusnimes “meie Tammeke”. TPI ANi hääleseadja Alice Roolaid on kirjutanud: “On palju nimekaid koorijuhte, kuid Alma Tamm on üks ja ainuke.” Alma Tamme tegi ainulaadseks interpreedile hindamatu omadus – tema isiksuse võlu. See teeb ta unustamatuks läbi aastakümnete. Lauljatele ja tema paljudele õpilastele oli Alma Tamm oma poeetilisuse ja hingesuurusega selles reas, kuhu kuuluvad Anna Haava, Miina Härma, Aino Tamm…